Teen siis sel aastal poolmaratonidest ka kokkuvõtted. Võidupüha poolmaratonil olin senini osalenud täpselt üks kord – 2016 ja aeg oli siis 1:49:36. Aga nii korraldaja kui ka rada on muutunud, võrreldav oli tolle korraga vaid ürituse nimi ning stardi- ja finišipaik. Tegelikult otsus sel korral taas sinna jooksma minna tekkis kevadel, mil nägin nende uut rajakarti. Poolmaratoni rada oli viidud rohkem rannapiirkonda. Pärnu, suvi, mõnus suveilm – lähen ja vaatan ja kogen.
Start oli Reiu puhkekeskusest 17:00. Tallinnast hakkasime sõitma 14:30 ja jõudsin ilusti 40 minutit enne starti kohale. Vahetult enne oli Pärnust tulnud buss jooksjad maha pannud ja nii saingi kogu stardieelse aja sisustada järjekordades (numbri kättesaamise ja WC). Koti sai ka maha jätte, viidi Pärnu. Rahvas seisis ja plaksutas maratoni jooksjatele. Start tuligi ootamatult kiirelt. Läksin stardialasse, kümnest tagasilugemine ja minek. Olin kuidagi väga hea koha saanud, esimesel kitsal metsaralõigul ei olnud ei tagant kiiremaid tulejaid ega ka aeglaseid ettejääjaid. Sai kohe mõnusas endale sobivas tempos seal joosta. Tegelikult panin sel korral klapid kõrva ja olin 19 km oma muusikamullis. Minu puhul väga hästi toimib, kergem ja mõnusam on joosta küll.
Allikas: https://www.psl.ee/sundmused/parnumaa-voidupuha-maraton/rajakaart-koos-tp-punktidega
Rada mulle isiklikult väga meeldis. Oli pinnakatte erinevusi – metsarada, kruusateed, eri kvaliteediga asfalti, auklikku kruusateed, liivast rada jne. Põhimõtteliselt oli esimene ca. 10 km rada metsavahel (tunneli ja suure maantee äärne lõik välja arvata) ja teine pool rajast siis kõnniteedel rannaga paralleelselt. Metsa ja linna kontrast ning super ilm (21 kraadi ja päike). Lõpus oli päris rannapiirkonnas tunda seda mõnusat Pärnu suve fiilingut. Ja kui vähegi naeratasid, naeratati ja plaksutati vastu nii pargipinkidelt, niisama seisjate poolt kui ka välikohvikutest. Poolmaratoni lõpetas sel aasta 179 jooksjat. Rajal kitsas küll ei olnud. Pigem oli lõpu pool väike hirm, et kaotan eesjooksja silmist ja turistide keskel ei leia seda õiget rajamärgistust. Kui suunavat silti või suunajat polnud olid puude külge seotud lindid. Neid tasus otsida. Aga “päästjad” olid veerandmaratoni kiiremad, kes tagant tulid.
Juuni on mul tegelikult jooksupuhkuse kuu ehk taastun kahest maratonist ja tahaks olla puhanud juulis algavaks uueks jooksukavaks. Seega on juunis nädala sees kavas vaid taastavas tsoonis jooksud ja et veidi kiiremaid liigutusi teha siis nädalalõppudesse valisingi võistlused. Aga reegel on see, et täiega pingutama ei lähe, mõnus ja kerge peab olema. Selline mõnus ja kerge minu jooks oligi. See soe ilm sobib mulle ka kohe kuidagi hästi. Kuulasin muusikat ja nautisin Pärnut. No on ikka ilus see suvine Pärnu – rooside ja elevantide linn 🙂
Finiš oli Iseseisvuse väljakul (kusjuures ma siiani arvasin, et see on Rüütli plats, nimevahetus on kuidagi uudisena kõrvust mööda läinud), seal sai ilusa medali ja joogi. Pakihoiust sai kiirelt koti ja siis küsisin, kus riiete vahetamise koht on. Näidati kõrval olevale telgile, mille peal oli lihtsalt silt “riietumine”. Ehk siis naistel ja meestel oli ühine riietumistelk. Et nagu mida? Läks õnneks, sisenedes oli see tühi ja kiirelt tegutsedes ei kohanud sel ka kedagi. Kiitust saavad joogipunktid, mida oli poolmaratoni rajal 6 ja seal sai nii vett kui spordijooki. Taaskasutatavad topsid ja prügikastid ilusti olemas. Raja märgistus oli väga hea.
Jooksu numbrid: aeg 1:42:55, keskmine tempo 4:53 min/km, keskmine pulss 166 bpm (max 184), kadents 174 spm, kalorikulu 1147 kcal. Esimene 10K 49:16, teine 10K 49:04 ja lõpu 1,1 km 4:35. Garmin näitas 20,98 km.
Jalanõu: Asics Metaspeed Sky+. Sobisid igale pinnasele.
Lisa energia: enne starti 1 Maurten 225C tahke batoon, geelid 8. ja 15. kilomeetril. No ja kõrvaklappidest kuulatud muusika võiks ka siia liigitada.
