Budapesti maraton on mul mõttes olnud juba mitu aastat, sel aastal sobis ideaalselt kalendrisse ja nii ma ennast septembri alguses kirja paningi.
Võistluskeskus asus Linnapargi servas. Seal oli expo ja võistluspäeval ka start ja finiš. Expo oli välitelkides (pigem väiksemapoolne). Viimasest informatiivsest e-mailist ma küll välja ei lugenud, et mingi paberi peaks välja printima. Kuna mul seda polnud, sain veidi erinevate laudade vahet seigelda aga lõpuks olid ikka stardimaterjalid ilusti käes.
Pühapäeval oli täitsa ok jooksuilm, kuigi liiga päikseline. Sooja ca. 10-14 kraadi. Start oli kell 9:30. Stardikoridore oli 5 ja sinna jaotati siis eeldatava temo järgi. Täispika maratoni lõpetas 4 968 jooksjat aga toimus ka teatemaraton, kelle esimesed vahetused startisid samal ajal. Seega oli stardis ikka mõnusalt inimesi. Start ja jooks üle Kangelaste (Hösöki) väljaku ja piki laia Andrassay avenüüd. Tiirutamist veel Pesti osas ja siis suundusime üle Ahelsilla Buda linnaossa. Jooks ümber Lossimäe ja siis tunneli kaudu Doonau äärde tagasi. Kuni selle rajaosani olin vägagi arvamisel, et Budapesti rada on üks ilusaimaid maratoniradasid, mida jooksnud olen. Aga edasi läks igavamaks, jooks Doonau kaldal oli loomulikult ilus ja mõned kaugemad vaated linnale ka aga kokkuvõtvalt ilusaima maratoniraja tiitlit Budapest minult ikkagi ei saa. Piki Doonau kallast jooksu oli päris palju. Ca. 30 kilomeetri paiku suundusime üle silla taas tagasi Pesti kaldale, tiirutamist linnas ja lõpu kilomeetrid olid juba ilusas sügiseses Linnapargis. Profiili mõttes väga tasane jooks, paar meeldejäävat tõusulõiku olid (peamiselt sillad) aga valdavalt olid siis ikka väga lauged tõusvad ja laskuvad lõigud.
Kaasaelamine rajaääres oli tegelikult üllatavalt hea. Muusikalistest punktidest on meelde jäänud paar bändi, aga enamus olid trummipunktid. Meeldejääv oli loomulikult ooperimaja ees laulev koor. Teenindus toitlustuspunktides oli väga hea, kõike jätkus piisavalt. Finišis oli kolm koridori. Hea, et eelnevalt välja vaatasin, kuhu hoidma pean, sest finišisirge ise oli lühike ja kohapealsest märgistusest poleks küll aru saanud. Pärast lõpetamist sai medali, kohe ka suure kile. Edasi liikudes anti suur kott ninni-nänniga, banaani, vett ja suunati ilusti alalt välja. Seega väga loogiline ja sujuv. Pakihoid ja riiete vahetamise telk ideaalselt olemas.
Enda jooks oli mõnus “tiksumine”, seega kui müüd mõtlen, siis mul ei ole mitte midagi täpsemalt kirjutada. Ei ühtki eredat tunnet, emotsiooni või põhevat seiklust, Kõik oli ideaalses koostöös. Jooksin lihtsalt mõnuga ja nautisin ilusat Budapesti. 40.-ndal kilomeetril vaatasin, et kui nüüd pingutaks siis võiks veel alla 3:45 jõuda. Nii paningi lõpu kaheks kilomeetriks tempo peale ja sain ilusti lõpuajaks 3:44:52. Kalorikulu 2 201 kcal. Kokkuvõtvalt mõnusalt kerge maraton.
