Arhiiv kuude lõikes: mai 2024

Helsinki City Run poolmaraton (11.05.2024)

Helsingi suurim poolmaraton toimub mai alguses. Running Day`ks on kuulutatud maikuus üks laupäev, mil toimub siis maraton, teatemaraton, poolmaraton ja 5K jooks. Lastejooksud toimuvad päev varem. Ehk suur suur sportlik päev. Eelmise aasta lõpus registreerisin ennast poolmaratonile (osalustasu 54 EUR). Tegelikult oli mul super plaan  – “emadepäeva kink” iseendale ehk saaks 2+2 h laevas rahulikult raamatut lugeda ja Helsingis siis mõnusa poolmaratoni joosta. Aga kui plaanist perele rääkisin, siis mai alguseks oli ikka nii, et sujuvalt olid kõik kaasas 🙂 Laevas sai siis veedetud kokku 4 tundi lärmakas laste mängutoas. Mina sain oma “rahu ja vaikuse” poolmaratonil ja lapsed said mõnusa päeva SeaLife-is ja Linnanmäki-s.

Jooksupäeva keskpunkt on Helsingi Olümpiastaadion. Minu poolmaratoni start oli 14:30. Kuna me liiga vara Helsingisse minna ei tahtnud, siis sai valitud laev, mis jõudis sinna 12:30 (numbreid pidi kätte saama 13:30ni). Veidi kiireks läks aga lõpuks ikka kõik sujus nagu kellavärk. Varuplaanina olin valmis rajale minema ka hilisemates gruppides (ja ju oleks ikka numbri ka kätte saanud). Võiks lisada, et Olümpiastaadionil oli siginat, saginat, rahvast jm nii palju. Aja surve ka. Hea, et suutsin peast üldplaani meenutada, kus mis on (numbri kättesaamine, pakihoid, start, pesemine). Juhatavad sildid küll olid aga need jäid rahva varju. Ühesõnaga teist korda minnes oleks palju kergem seal orienteeruda.

Poolmaratoni lõpetas sel aastal 7 577 jooksjat. Kuigi rada oli kitsas siis lasti jooksjad rajale 10 minutiliste gruppidena. Ja reaalselt oodataksegi ära 10 minutit ennem kui uus grupp rajale lasti. See oli väga hea, sest nii ei tundnud ma kordagi, et rajal oleks kitsas olnud. Alustasin teises grupis koos tempogrupiga 1:50. Jooksin mingi 2 km nendega ja tundsin, et täna võiks siiski rohkem pingutada. Jooksin siis vaikselt eest ära, mis oli väga hea otsus. Rajal oli väga palju vaba ruumi, mingis kohas keerates tekkis lausa segadus, kuhu nüüd, sest mitte ühtegi jooksjat polnud ees näha. Natuke maadlesin taas reiekrampidega/pingetega, venitus ja pihustatav sprei (mida ühes joogipunktis lasti) aitas. Krambid/pinged kadusid ca. seitsmeks kilomeetriks. Kusagil poole peal oli ka pistmist nii hullult, et hingata oli raske. Aga möödus. Jooksin omas tempos, mingi 3 korda leidsin ka veidi kiirema tempoga jooksjad ja siis sai rohkem pingutatud paari kilomeetriseid lõike.

Rada mulle meelis, mõnusad Helsingi tõusud ja laskumised. Mitmed sillad. Jooksu pargiteedel. Puude varju. Ilusad veekogu vaated. Uued ja vanad linnaosad. Mingid lõigud rajast olid tuttavad augustikuisest Helsingi maratoni rajast. Hobukoplite koht oli ka meeletult tuttav ja siis meenus, et 2013 sai joostud seda sama poolmaratoni, kui see veel eraldi jooksuüritusena toimus. Päris sama rada polnud aga lõigud küll. Lõpetamine Olümpiastaadionil oli ka muidugi väga lahe. Ilm mulle meeldis: ca. 13 kraadi, päike ja tugevad tuulehood. Lühikeste käiste hooaeg sai avatud. Kuigi päikesekreemi ei pannud, siis mingit päikesepõletust ka ei saanud, seega väga intensiivne see päike ka polnud. Pärast finišit sai medali ning kohe anti ka Värska. No nii lahe üllatus ja super hea oli. Kiirelt pakihoidu ja kohe lähedal oli ka pesemine ja riiete vahetamine. Taaskord kiitus, sest tõesti olid väga lähedal. Väike kõnnak ja liitusin lõbustuspargi seltskonnaga.

Aeg 1:44:08. Keskmine tempo 4:56 min/km. Keskmine pulss 166 bpm (max 176), kadents 175 spm. Esimene 10K 49:27 ja teine 10K 49:02. Kuidas see viimane 1,1 km nii aeglane oli? Venituspaus läks vist pikale.