Miks Viin? Sest Viinis on Schönbrunni loomaaed, kus saab näha hiidpandasid ja mu vanem laps tahtis neid nii väga päris elusalt näha. Viini maraton oli väga hea põhjus neid vaatama minna.
Viini maratoni Expo toimus Marx Halle’s. Reedel umbes kell 11 sinna jõudes ootas maja ees pikk järjekord. Mida? Aga ok, võtsime sappa ja õnneks mingi hetk lasti kiiresti kogu järjekord messihalli. Numbrite 
Peamine teema oli sel aastal kindlasti ilm. Kui nädal enne ja pärast oli/tuleb Viinis päikseline ca. 20 kraadine ilm, siis just selleks maratoni nädalaks oli vihm, külm ja tuuline (aga vähemalt ei sadanud lund nagu Eestis samal ajal). Nädala alguses lubas ilmateada lausa vihma kogu maratonipäevaks. Ma pole vist kunagi niimoodi ilmateadet jälgimas käinud, et kas muutub ja õnneks muutus. Korraliku vihma, või õigemini rahehoo, saime laupäeval lastejooksul. See oli üldse kummaline 800 m: rahe, paduvihm, metsikud porilombid (trammitee, mida mööda jooks toimus, oli nagu väike jõgi) ja lõpuks ka veidi päikest. Laupäeval võis selle kõik ära kannatada küll, sest maratonipäeval vähemalt ei sadanud. Pühapäeval stardis oli +3 kraadi ja päeva peale keris ca. +10 peale. Hooti oli väga tugev tuul ning rajal majade vahel kõledad ja külmad tuulekoridorid. Starti oodates oli minu stardikoridor number 4 just sellel raja poolel, kuhu päike peale ei paistnud ja seal oli KÜLM.
Avastasime, et olime hotelli (Novotel Hbh) väga hästi valinud ja saime otse ühe metrooliiniga starti. Hommikul ärkasime kell 6, sõime hotellis hommikusööki kell 6:30 ja suundusime metroosse kell 7:40. 8 läbi (ehk tunnike enne starti) jõudsime stardi alasse. Peas muudkui mõtlesin, kas kõik sai ikka kaasa, kas midagi jäi maha ka? Ja siis tuli meelde, et tahtsin plaastri villide ennetuseks jalale panna ning neid küll kotis polnud. Aga just siis silmasime tanklat ja sai ilusti plaastrid ostetud ning kõik ok. See oli väikene unustamine, üks kaasvõistleja käis paaniliselt kõiki läbi küsimas, et haaknõelu leida. Kahjuks ei saanud aidata.
Kui väga pikad stardikoridorid olid mõeldud nii, et vaid tagant lähed sisse, siis tegelikult oli aia sisse auke tehtud ja sai igalt poolt sisse. Valisime õige koha välja ja mõtlesin, et kas peangi siin siis 30 min veel ootama (isegi paksu jopega oli külm). Siis avastasime, et üks hotell oli kohe kõrval ja nende uksed olid kõigile jooksjatele avatud. Üks konverentsiruum oli riietusruumiks tehtud, “kasutage meie WC-sid” sildid väljas (ehk soojas ootamine), lisaks pakkusid veel kõigile tasuta kohvi. Sellise külma ilmaga kohanduda ning pakkuda jooksjatele sõbralikkust ja hoolivust – see oli armas. Seal me siis ootasime ja ca. 5 minutit, enne eliidi starti läksin stardikoridori. Abikaasa lastega ootas aia ääres, sain veel päris pikalt jopet peal hoida. Püksid olin rajaäärses hotellis ära vahetanud, aga kuna oli rahvamass, siis jalgadel nii külm polnudki. Eliidi stardi eel lasti muusikana “Ilusal sinisel Doonaul”, see on Viini maratoni üks sümboleid.
Päris pikk ootamine ja siis lasti meie grupp ka stardijoonele. Veel ootamist ja 9:13 oli siis ka minu start. Alustuseks oli jooks pikalt üle silla, seejärel parke ja tänavaid. Rahvast rajal oli väga palju, sest jooksime koos poolmaratoni ja teatemaratoni jooksjatega. Ametlikult lõpetas maratoni 7 434 ja poolmaratoni 12 227 jooksjat, lisaks siis teatejooksjad. Esimene 21K oli kohe väga kitsas seal rajal. Ca 10nda km veepunkis oli isegi vesi täiesti otsas, ei saanud tilkagi. No polnud hullu, algus veel ja ise tundsin, et mis siis ikka. Õnneks kõigis järgnevates veepunktides oli ilusti vesi olemas. Pakuti vett, spordijooki ja lõpupoole mõnes ka banaane.Viini vesi oli paigaldanud ka veekraanid (enamasti WC-de juurde), mis olid kasutamiseks ka niisama. Joodi ka neist. Teine 21K oli õnneks hõredam aga samas olid kogu aeg küünarnukitunne olemas. Kuigi oli päikest, siis minule jäid tunnetuslikult ikka tuul ja külmad tuulised lõigud meelde. Külmunud tunne. Kuigi riietus sai igati ok (pikad käised, lühikesed püksid, põlvikud, tuulekindel peapael). Alguses olid ka kindad käes, mis ära viskasin. Palav ei hakanud kordagi.
Viin ja maratonirada on tõesti ilusad. Eriline lemmik oli Haubtallee, kus jooksime pikki ja laiu sirgeid. Kuulus Viini finiš, türkiissinise vaibaga, oli ilusti olemas. Muusikalisi punkte oli, peamiselt muusika lindilt. LIVE punktidest jäi meelde üks räppar ja trummipunkt, kes asus Haubtallee pikal sirgel. Aga minnes oli neil just kollektiivne lõuna ja nad einestasid. Tagasiteel sai ikka nende esinemist ka kuulda. Kuna nimi oli suurelt rinnal kirjas (numbrit polnud väga nähagi) siis sai päris palju ka nimelist ergutust, eriti lõpupoole. Rahvast rajaääre oli päris palju. Tundus, et enamus oli siis kedagi oma ootamas ja ergutamas. Melu oli lahe. Ühes kohas oli raja ääres mees, kes oli nii hullult kukkunud, et pool nägu oli verine. Istus fooliumkiles ja tema eest hoolitseti juba.
Minu jooks algas hästi, kuid umbes 18. kilomeetri pealt tekkis vasakusse reide krambisurin, mis siis keris nii hulluks, et pidin seisma jääma, venitama ja siis sai edasi joosta. Siis kiirendasin umbes 3 km (mõõdusin neil lõikudel muudkui teistest), kuid pinge tuli tagasi ja jäin venituspausile (ning lasin kõik teised endast mööda). Ja nii lõpuni välja. Poole pealt sai samade selgadega lõpuni joostud.. Ehk tempo mõttes ebaühtlane jooks. Samas lõpus oli hea värske tunne, lihtsalt vasaku jala reis vedas alt.
35,5 kilomeetril oli mu enda ergutusmeeskond ka raja ääres. Viimasel hetkel märkasime ja sain tagasi lehvitada. Pidurdama ja tagasi minemine oleks juba ohtlik olnud. Iseenesest oli see hea asukoht kuna sealt joosti kolm korda läbi (~29,5; ~31; ~35,5). Kahel esimesel läbijooksmisel polnud aga ei abikaasat ega lapsi – mänguväljakul läks pikale. Peame tulevastel maratonidel veel kokkumängu harjutama
Finišis sai medali, pakuti vihmakeepe ja võtsin ka ühe. Hea, et võtsin, sest pärast nännikoti saamist oligi kohe väljapääsuala ja kõik. Nännikotis oli vesi, banaan jm ilusti olemas. Kohta, kus fooliumkilesid jagati, ma ei märganud. Aga kuskil vist ikka jagati, sest mõnel olid need peal. Igatahes hämming ja panin siis vihmakeebi peale (pidas hästi tuult ja oli igati ok). Veidi segadust ja rahvamassist läbi tungimist ja lõpus sain meie kokkulepitud kohtumise kohta. Seal ootas juba paks jope ja sain pikad püksid peale tõmmata. Õnneks olid metroos eskalaatorid, sest jalad olid väga kanged.
Maraton numbrites / Aeg 3:48:30 (esimene pool 1:52:31, teine pool 1:56:59), keskmine pulss 154 bpm, kalorikulu 2348 kcal, kadents 176 spm. Garmin näitas 42,72 km, mis näitab, et massis manööverdamist oli korralikult.
Jalanõud / Joostud sai Adidas Adizero Adios Pro 3-ga.
Lisa energia / Enne starti üks Maurten 225C tahke batoon. Joostes iga 45 minuti järel Maurten 160 energiageel (kokku neli tk). Igas veepunktis vett ja spordijooki paar lonksu.