Küpros oli taaskord riik, kuhu me perega veel sattunud ei olnud. Minu viimasest maratoni jooksmise paigast Iirimaast ka nii mõnusalt risti teisel pool Euroopat. Nii tuligi mõte, et läheks tutvuks selle saarega. Või õigemini Euroopa Liitu kuuluva poolega. Huvitavaks läks siis, kui hakkasin otsima, millal nende peamine maraton toimub. Aga selgus, et ühte ja suurt neil seal polegi. Mina suutsin tuvastada neli väikest. Kusjuures pealinna Nikosia maraton on neist neljast kõige väiksem. Uurisin ja mõtisklesin ja lõpuks sai minu jaoks otsustavaks toimumise aeg. Valisin selle, mis on võimalikult vara, sest kevadine jooksumaraton (koos reisiga) on minu jaoks Eesti talve lõpetaja. Saaks juba sooja ja päikese kätte.
Läksime Küprosele juba nädal varem. Seega turistitasime seekord siis enne maratoni. Rendiautoga sai mõnusa ülevaate riigist ja loodusest. Kontrastselt lahedaim oli päev, mil all rannikul oli +20 kraadi sooja ja Küprose kõrgeima mäe tipus (Olümposel) +8 kraadi sooja ja lumelaigud.
Küprose maratoni start antakse Petra tou Romiou juures. Tegu on Aphrodite kiviga, kus müüdi järgi sündis ja tuli veest välja armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite (selle tõttu on ka Küprose maratoni medalil Aphrodite). Rada kulgeb mööda Vahemere rannikut. Finiš oli Pafose lossi juures. Expo oli samuti seal finiši lähedal. Käisime seal laupäeva hommikul, tegu oli ühe ruumiga, kust sai siis numbri, koti ja särgi. Üks müüja oli ruumides ja õues oli veel välitelke. Samas melu oli mõnus, sest lisaks maratonile oli nädalavahetusel kavas ka poolmaraton, 10K ja 5K.
Pühapäeva hommikul oli äratus 4:45. Mulle üldse ei meeldi need varajased stardid. Ehk siis und sai vähe, no ei saa ikka nii vara magama. 5:15 väljusin hotellist (Anemi Hotel & Suites) väike jalutus ja olin ilusti busside väljumise kohas. Seal läksid jooksjad bussidele ja viidi starti. Bussisõit toimus mööda neid teid, mida siis tagasi jooksime. Läks juba valgeks ja ca. 6:00 jõudis buss stardipaika. Seal ehitati alles tellingutest starti. Nagu ikka: WC-järjekord ja väike riietumine pingil ja kott pakibussi ja stardini (7:00) oligi vaid 15 minutit aega. Ikka nii sujuv on see väikese maratoni start. Ilm oli maratoni jooksmiseks väga mõnus: stardis 14 kraadi ja finišis ca. 18 kraadi sooja, väike tuuleke, enamasti päike, aga oli ka pilvist. Stardi eel oli päike väljas, vaates Aphrodite kivi, mõnus ootus. Kui varem lasti kõlaritest muusikat, siis stardi eel see vaikis, korraldaja pidas väikese tervituskõne, luges kümnest tagasi ja oligi kõik. Vaikus ja minek. Oleks mingit ergutavat muusikat oodanud. Aga miks ka mitte, vaikus on ilus, uutmoodi maratonistart.
Hea ülevaate rajast saab sellest videost. Esimesed 5 km olid kõige raskemad profiili mõttes. Korralikud tõusud ja laskumisi ka, aga tõusud on ikka meelde jäänud. Vaated olid ilusad, vasakul imeilus Vahemeri. Seejärel liikusime merest eemale ja hakkas maapiirkonnas jooks. Pikad sirged, põllud, istandused jne. Tegin mõttemängu, et mitut erinevat põllukultuuri kokku suudan loendada. Ilusaid vaateid ja veidi mitte nii ilusaid (autoremonditöökojast möödajooks või läbijooks). No ja suuremate teede ääred on ikka prügised ning näha, et see prügi on seal pikalt vedelenud. Oli lõike, kus kiiremad või aeglasemad jooksid samal teel vastu. Ja nende nägude vaatamine on ikka nii “huvitav”, kilomeetrid lendasid. Ühest küljest võiks öelda, et rada oli igav, aga samas mulle meeldis. Just need mõnusad pikad sirged, asfalt, päike, põlluvaated, kuulasin oma muusikat ja muudkui liikusin ühest veepunkist teise. 
Veepunkte oli päris tihedalt ja pakuti neis vett pudelites. Mõnes pakuti ka spordijooki ja banaani aga ma ise tarbisin sel korral vaid geele (mis olid endal kaasas) ja vett. Jalgadele tegin ennetuseks ka venitusi. Niimoodi siis linnale lähemale. Viimased ca. 8 km olid siis taas rannikul ja juba eeslinnas/linnas. Eks maratoni teine pool on alati raske, aga mulle kohe väga meeldis see sel korral. Energiat oli, aga samas pidi kogu aeg end veidi pingutama sundima, et mõnusat tempot hoida. Mu enda ergutusmeeskond oli hotelli lähedal ehk siis 41. kilomeetril. Plaksud, kallid ja siis oli mõnus lõpuni joosta. Seal oli just ka nii mõnus allamäge lõik. Lühemate distantside jooksjad olid juba kohvikus ja ergutasid mõnuga. Finiši eel oli veel vimka. Finišikaar juba paistis, aga sinna ei saanud mitte otse, vaid pidi ümber maja tõusuga lõigu lisaks jooksma. Lõpusirge oli ikka maratonile kohaselt lärmaka ergutusega. Finišis sai medali ja seal oli laud banaani ja apelsini lõikudega. Alalt välja ja sai pakibussist oma koti kätte. Nii mõnus oli kivimüüri ääres istuda: soe, päike ja tuult praktiliselt polnudki. Muljetamine ja siis jalutasime juba hotelli tagasi.
Küprose maratoni lõpetas sel aasta 516 jooksjat (401 meest, 115 naist), ehk tegu on minu väikseima lõpetajate arvuga maratoniga. Aga mulle kohe väga meeldis see väiksus. Rohelus ja põldude vaheline rada. Rajal oli kogu aeg keegi kõrval või silmapiiril. Korraldus super, raja suunajad ergutasid ja plaksutasid. Samas see maraton on suunatud turistidele, välismaalasi oli rajal väga palju. Küproslasi ise oli lõpuprotokolli järgi rajal vaid 65, neist naisi vaid 5.
Rahalised osalusnumbrid / 60 EUR (sisaldas särki ja torusalli) + 3 EUR hommikune bussisõit.
Maraton numbrites / Aeg 3:38:47 (bruto 3:38:58). Esimene pool 1:47:48, teine 1:50:59. Keskmine kiirus 5:11 min/km, keskmine pulss 167 bpm (max 186 lõpusirgel), keskmine kadents 177 spm, kulus 2284 kcal. Garmin näitas 42,46 km (no ma ei saa aru, kuidas ma suutsin nii palju juurde joosta).
Jalanõud / Joostud sai Asics Metaspeed Sky+ ga.
Lisa energia / Enne starti 1 Maurten 225C tahke batoon. Joostes iga 45 minuti järel Maurten 160 energiageel 3 tk + viimast Maurten 100caf100. Teises pooles elektrolüütide närimistabletid.
