Mulle nii meeldib selle ürituse lätikeelne nimi Jelgavas naks pusmaratons. Ilusti s-id iga sõna lõpus. Juuli alguses plaanisime nädalalõppu Lätis ja siis heitsin pilgu peale Läti jooksudele ning leidsingi nii laheda ürituse. Ööjooks ja igati normaalse suurusega üritus. Nii saigi reis sinna nädalavahetusse plaanitud. Jelgava (ma polnud sinna linna mitte kunagi sattunud) ise on ca. 55 000 elanikuga linn Lätis, Riiast ca. 50 km edelas. Elanike arvult siis meie Narvaga võrreldav. Kuna ma nii viimasel hetkel selle avastasin, siis veidi väike valik oli normaalse ööbimise leidmisega Jelgavas aga midagi ikka leidsime. Võtsime külaliskorteri ja otse kesklinnas stardi- ja finišiala lähedal.
Poolmaratoni osalustasu eelviimases registreerimisvoorus oli 30 + 5 EUR. Pluss 5 EUR tuli sellest, et neil oli huvitav valik. Hinnas oli kas medal või loobud medalist ja valid omanimelise puu istutamise. Võis võtta ka mõlemad aga siis pidigi 5 EUR juurde maksma. Ma võtsin mõlemad, medal endale meenutuseks ja puu minu poolt kingiks naabritele. Huvitav ikkagi, ürituse liiguvad rohkem medalivabaduse poole. Lastejooksud maksid 5 EUR/laps.
Jooks ise oli täitsa normaalse suurusega üritus. Õhtu alguses olid lastejooksud, 20:45 sai stardi poolmaraton ja 22:10 5K ja 10K. Tõeliselt mõnus õhtune jooksuüritus. Poolmaratoni rada koosnes kahest ca. 10 km ringist. Et ürituse suurusest aimu saada, siis: poolmaratoni lõpetas 537 jooksjat, 10K 658 jooksjat ja 5K 866 jooksjat.
Allikas: https://jelgavaspusmaratons.lv/trases/
Poolmaratoni start oli valges, päikeseloojang oli täpselt tund pärast starti, hämar oli veel pikalt ja päris pimedas jooksma ei pidanudki, enne jõudsin finišisse. Samas ööbimiskohta jalutasin juba pimedas. Numbrite kättesaamine oli finiši juures. Starti pidi minema üle jalakäijate silla.
Korraldajate soovitus oli tulla starti võimalikult erksates riietes, või lausa tulede ja viledega. Nägin stardikoridoris jooksjat, kes oli endale jõulukuuse keti (patareidega versiooni) haaknõeltega särgi külge pannud. Ju lülitas hämaras sisse. Starti kogunes rahvas päris viimasel hetkel nii 10 minutit enne starti, mingit trügimist polnud. Kümnest tagasilugemine ja kõvasti tossu ja minek. Kohe keerasime Jelgava ühele põhitänavale (Liela iela), mis oli siis täiesti autovaba. Lai ja vaid jooksjate päralt. Seal oli jooksu pikalt, seega mitte mingisugust trügimist. Seejärel tiirutasime ja keerasime väiksematele tänavatele aga needki olid tegelikult laiad. Veidi sai ka munakivil joosta. Nii lahedad on ikka need jooksuüritused, kus linnaga saad esimest korda tutvust teha. Enamasti viiakse ikka oma parimatesse kohtadesse ja nii ka Jelgavas. Ca. 4 km kandis oli jooks läbi Uzvarase pargi ja no millised lasteatraksioonid (kohe oli plaan paigas, kuhu järgmisel hommikul lastega minna). Seejärel jooksime tagasi stardi poole aga siirdusime hoopis sillale (see oli ka kõige järsem tõus rajal). Silla pealt jooksime alla, Jelgava lossi ümbert ja läbi lossihoovi. No ja see oli ka väga ilus lõik, eriti teisel ringil, mil oli juba hämar ja seal oli valgus- ja muusikaefektid. Seejärel tagasi Liela ielale ja suunaga linnast välja. See oli kõige tüütum lõik. Pikalt otse. Siis sai jälle väiksemaid tänavaid joosta ja olime staadioni lähistel. Tegu oli Zemgalesi Olümpiakeskusega. Rada läkski staadionile ja saime 3/4 tiiru joosta. Staadionilt välja ja suund Liela ielale ja tagasi linna poole. Taas nõme pikk sirge (õnneks lühem kui minnes), lauge tõus sillale ja teisele ringile. Pärast teist ringi suunati poole silla pealt parki ja finišialasse. Vahetult enne finišit olid taas muusika- ja valgusefektid.
Enda jooks oli sel korral kohutav. Just enesetunde poolest. No ja mida tahta, kui hommikul/päeval sai 3,5 h Riia loomaaias jalutatud ja pikali sain päeva jooksul visata vaid 20 minutiks. Oma 12 000 sammu oli juba all enne starti. 3 esimest kilomeetrit olid enesetunde poole pealt väga mõnusad, aga siis hakkas piin. Lihtsalt ei jõudnud enam reisi tõsta, mingi hetk tundsin nagu krambid oleks reie pealsetes, siis jälle, et reie seesmistes lihastes. Kui need möödusid, oli krampis kogu kõht ja alakeha, siis tuharad. Mingi hetk pistis kõhust, siis tundus nagu rinnus torgiks. Nii kui üks tunne taandus nii oli kusagilt mujalt mingi valu või tunne. Vahele sai ikka ka paar kerget kilomeetrit teha. Aga seda ma ütlen, et kõige hullem on joosta tuharalihaste krampidega. Ai kui valus. Aga lõpuni ma jooksin. Sain kaela medali (sama medali, mis lapsed olid saanud 300 meetri jooksmise eest, mina sain siis 21K eest). Raske ja valus oli see jooks. Veepunkte oli 21K peale vaid 4, oleks rohkem tahtnud, sest ilm oli palav sumeda suveõhtu kohta (24 kraadi stardis ja 21 kraadi finišis). Pakuti neis ka vaid vett. Enne jooksu võtsin tahke batooni ja jooksule võtsin kaasa vaid ühe geeli (sest kartsin, et öösel ei saa muidu und kui neid liiga palju võtan). No ja jooksu nali oli muidugi see, et kogu selles valus ja kannatustes suutsin geeli võtmise üldse ära unustada, tuli meelde alles 13. kilomeetril. No juhtub. Kuu varem Pärnus jooksin puhkuse pealt imekerge jooksu ja nüüd täielik piin. No nii on.
Aga tegelikult oli väga vahva üritus. Rada väga hästi suunatud ja turvatud (suurematel ristmikel oli lausa politsei). Möll ja melu finišialas. Kauplejad, reklaamijad telkidega, suur Sportlandi pop up pood jne. Eriti lahe on vaadata, kuidas rõhk on lastel. Lastele oli tasuta ülisuur batuut (no minu väiksed suutsid seal 1,5 tundi hüpata ja oleks veel tahtnud aga emme tuli õigeks ajaks ikka starti saata). Lisaks oli vahukahur. No ja see oli hitt. Tõeline vahus möllamine. Kohalikud juba teadsid ja olid lastele ujumisriided kaasa võtnud. Tõeline laste pidu pärast jooksu. Laste jooksud olid selles mõttes huvitavad, et koguneti platis peal sünniaastate järgi gruppidesse ja 10 minutit enne starti toimus sildiga juhendaja järgi rongkäik starti (eri kaugusel finišist). Siis tõmmati stardilint igale grupile ette ja antigi start. No ja lapsed said ikka rohkem toidunänni ka finišis kui pika distantsi lõpetajad.
Jooksu numbrid: aeg 1:50:48, keskmine tempo 5:15 min/km, keskmine pulss 156 bpm (max 166), kadents 171 spm, kalorikulu 1155 kcal. 10K kaupa aegu ei oska öelda, sest ametlikult neid ei mõõdetud. Oma Garmin näitas jooksu pikkuseks koguni 21,34 km (Apple Watch 21,44 km).
Jalanõu: Asics Metaspeed Sky+.
Lisa energia: enne starti 1 Maurten 225C tahke batoon, 13. kilomeetril Maurten 160 (oleks võinud ikka varem võtta).
Medali eripära peaks olema see (pole veel kontrollinud), et see helgib pimedas. Iseenesest lahe idee, et ööjooksul saab helkurmedali.
———-
