Kõigel on algus ja lõpp. Minu algus tervisespordis läheb tagasi 2007 aastasse, nüüd on 10 aastat möödas ja on aeg aktiivne tervisespordiüritustel osaleminese periood oma elus lõpetada. Täna koristasin sahtleid. Medalisahtli sisu läks ühte karpi (kokku ca. 10 kg) ja numbrite/maratonimeenutuste jm sisu läks teise karpi. Karbid sai pandud kapi kõrgeimale riiulile. Eks paistab, kas leian kunagi veel tee maratonijooksuni ja on põhjust neisse karpidesse veel midagi lisada. Seniks aga on minu jaoks see teema lõpetatud. Ei mingeid tervisespordiüritusi enam 🙂 Oli ilus aeg ja väga meeldivad mälestused eneseületustest.
See kümme aastat on aga andnud mu ellu väga olulised väärtused kogu tulevaseks eluks – liikumise võlu ja tervisliku toitumise. Need on need, mis jäävad ja on ka praegu mu elus. Jooksmas võib mind endiselt näha, lisaks venitus- ja jõutrennid. Ca. 10-12 trennitundi tuleb nädalals ikka ära – täpselt piisavalt, et anda mõnus enesetunne 🙂
Blogi jätan veel ca. aastaks üles. Teen aasta jooksul endale postitustest väikse meenutusteraamatu ja siis vaatan, kas jätan selle veel pikemaks siia alles või teen väikse “koristuse”. Või kes teab, võib-olla on aastate pärast hoopis uusi maratonilugusid tulemas, kui peaksin taas maratonijooksupisiku külge saama 🙂
Nii head ja parajas vormis jooksumaratonide kirjeldust minul küll eesti keeles kuskilt lugeda ei õnnestunud, kui 2016 Ateenaks valmistusin. See tähendab seda, et kümned tuhanded Eestis jooksevad, mitu tiiru juba maakeral peal, aga vaid üks suudab samal ajal ka tasemel blogi pidada. Soovitan see materjal säilitada, kas blogina või mõnes suuremas jooksuportaalis lingina- ajaga maailm küll muutub, aga mõned tõed jäävad isegi ajalooõpikutes kehtima.
Tunnustavalt
Väga kurb lugu. Ootasin järge Budapesti jooksule, aga…
Blogis on väga väärtuslik materjal jooksude planeerimisel.
Ootame rajale tagasi!