Vaatan, et viimane postitus on aprillist. Vat nii laisk olen olnud, tundub, et see blogimine mul küll välja ei tule 🙂

Aga mis mu peaeesmärki puutub, siis see on tehtud! Laupäeval, 14.08.2010, läbisin oma elu esimese maratoni. Ise ka ei usu seda veel ja aeg on ka päris hea 4:18:30! Kuna trenni ja selle distsipliini pidamisega läks nii nagu läks, läksin laupäeval jooksma sinna 5 tunni kanti ja vat mis välja tuli.

Kui talvel ja kevadel jälgisin hoolikalt treeningkava, siis suve alguseks oli mingi meeletu väsimus ja vastumeelsus jooksu suhtes.  Sai vist üle pingutatud. Nii saigi tehtud otsus, et tuleb puhata ja võtsin pea et terve juuni vabaks, kuu jooksukilometraaž võis kokku tullu ca. 30 km. Lihtsalt ma ei jaksanud ja ma tahtsin puhata. Juuli alguses sai taas alustatud, peamiselt rulluisutamisega,  natuke ka jooksu. Siis tuli Pühajärve jooks ja kuigi väljas oli üle 30 kraadi ja lauspäike, oli mul mega hea tunne. Nii kerge ja lihtne oli taas joosta. Siis tajusin, et asi pole veel kõige hullem, Helsinki oli taas päevakorras 🙂

Juulis  otsisin mitmeid nippe millega jooksmist mängulisemaks muuta,  näiteks katsetasin iPodist ergutava muusika ja audioraamatute kuulamist ning augustis kolisin hoopis tagasi spordiklubisse lindile jooksma. Lihtsalt et oleks vaheldust ja jooksus taas rõõmu. Kui välja arvata kevadine Tartu poolmaraton, oli suvel pikim distants, mis korraga läbisin 17 km.

Lihtsalt Helsingisse tuli kohale minna ja saagu mis saab see läbi joosta.